Müürihambuline jaotus tähistab kaitsefunktsiooni ning osutab sellega eestlaste muistsele maalinnale ning hilisemale piiskopi- ja ordulinnusele. Mitra tähistab piiskopivõimu, mõõk ordut ning Lihula mail peetud taplusi. Vapivärvid viitavad Läänemaale, Liivi ordule ja tsistertslaste mungaordule.
Järg oli jõudnud Lihulani. Lihula on vallasisene linn Lääne-Eestis, mis asub Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas. Lihulas elab 1189 inimest(1.01.2021) ja on 4,19 km. Plaanisime juba laupäeval minna, aga siis tulid Avel asjatoimetused vahele ja sai plaani võetud esmaspäeva õhtu. Jälgisime pidevalt ilmateadet, sest praegu on ju ilmad sellised, et sajab-särab päike-sajab. Aga ilmateate jälgimisel ei ole tegelikult väga suurt mõtet, sest mina olen jõudnud arusaamisele, et need ei pea paika. Kui laupäeval lubas sadu ja vihmast ilma, siis tegelikult oli väga ilus päev. Ja ükskord me juba jätsime ilmaprognoosi tõttu tripi ära ja pärast olime nördinud, kui õhtul päike säras ja oleks ideaalne olnud minna, kuid plaanid olid juba teised.
Igatahes otsustasime, et isegi kui natuke sajab ja päris paduvihma ei ole, siis lähme ikkagi. Kui viimased korrad on Ave meile toidumoona kaasa võtnud, siis soovisin seekord ise ka panustada ja tegin meile Fitlapi õuna-kohupiimavormi, https://app.fitlap.ee/meal/41043449. Tuli välja täitsa maitsev, mõnus kohev. Ma juba kodus ka proovisin seda, aga mulle meeldis rohkem kui vorm oli juba külmkapis seisnud, siis nagu oli tekstuur mõnusam. Ma olen avastanud enda jaoks uue kohupiima, mida ka seekord kasutasin: https://www.mosaaremaa.ee/toode/mo-saaremaa-pehme-kohupiim-rasvatu-laktoosivaba-500g/ Tegin kaasa teed ja pistsin kotti ka meepurgi. Ja ma tahaksin soovitada https://yogitea.ee/, need on tõesti maitsvad ja kodulehel on nii suur valik ka, tavapoest olen juba ammu neid ostunud, aga kodulehel on eriti lai valik.
Asjad kaasas, no tegelikult tuleb etteruttavalt öelda, et ma peaksin korralikumalt läbi mõtlema, kui kuskile minek ja võtma kaasa näiteks lisajalanõud, sokid ja tegelikult ei peaks ju olema keeruline autosse rohkem asju panna, mitte nii, et siis kui olukord käes, siis alles kirun ennast, et miks ma ei võtnud, ja kusjuures tegelikult ju isegi mõtlesin sellele.
Teekond Lihulani oli paari Geopeituse vahepeatusega, minul olid need aarded leitud, aga tore oli vaadata Ave otsimas. Lihulas parkisime auto kultuurimaja juurde ja läksime linna peale jalutama. Kultruurimaja on väga pirakas ja Ave jaoks nostalgline, kuna tema jaoks on selles majas nii mõnigi pidu nooruses toiminud.
Lihula kultuurimajaEdasi jalutasime mõisa juurde ja turnisime mööda Lihula linnuse varemeid. Teise maailmasõja järgselt oli mõisahoones sovhoosikontor. Alates 1994. aastast tegutseb mõisahoones Lihula muuseum, mis oli hetkel suletud, aga suvel saab seda taas külastada. Mõisa ligidal asub 18.sajandi lõpus ehitatud hollandi tuuleveski, mida kahjuks ei kasutata praegu, aga on näha, et seda hoitakse ja on ka restaureeritud. Siis hakkas sadama, jooksime mõisa abihoonete juurde vihmavarju ja jälgisime, kuidas taevast aina tuli ja tuli vihma, kuid mingi aeg hakkas vaikselt heledamaks minema ning õige pea jäi vihm järgi, see oligi meie ainuke hetk, kus vihma saime.
Piiskopilinnuse varemed
Varesepesad
Kokku jalutasime 2 h mööda Lihulat ja tõdesime, et oli tore taas üks Eesti linnake endale tuttavamaks teha. Aga kõht oli päris tühjaks selle aja peale läinud ning tegime kiire plaani, et sõidame pikniku tegema Tuhu rabasse, Ave ei olnud seal käinud ka ning ilm oli täitsa sobiv, kuigi veidi jahe oli, kui teadmine, et varsti saab sooja teed, andis positiivse meelestuse.
Tuhu raba:
https://monsilisa.blogspot.com/2021/05/tuhu-raba-kerge-jalutuskaik-ja-vaike.html
2020 aasta aprillis tormis kannatada saanud maja
 |
| Lihula veski varemed linnusemäel |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar