Räpina

 Räpinasse on Pärnust 3h sõitu ja umbes 225 km ning päeva tuli alustada vara, kuna avastamist jätkub teekonnal ning lisaks ei tea iialgi, kuidas Geopeituse aarded ennast avaldavad, vahel läheb ühe aarde otsimiseks pool h, tegelikult läheb ka kauem, aga me ei soovi liiga palju aega ka ühele aardele kulutada. Nii, igatahes eelmine õhtu arutasime stardi kellaaega, Ave pakkus, et võiks juba pool 8, õhtul mulle tundus, et pool 8 on ikka liiga vara, et teeme kell 8. Selge, kokku lepitud. Kuid pühapäeva hommikul ärgates oli mulle mällu jäänud kellaaeg pool 8, nii ma siin siis sebisin, kiiresti tegin oma toimetused ja ega ülemäära aega ei olnuud, sest kella ju olin pannud arvestusega, et stardime kell 8 Paikuselt. Mõtlesin, et nii hea, et ikka auto õhtul ära tankisin. Autosse istudes oli kell juba 7.25, kirjutasin siis Avele, et hakkan liikuma. Tuli selline vastus: aa okei. Mõtlesin veel, et nojah, ta seal istub juba akna all ning ootab mind ja mina alles hakkan tulema. Jõuan siis Paikusele, sõit oli sujuv ja tegelikult jõudsin 10 min kohale. Olin rõõmus, et täitsa hästi, enam-vähem kokkulepitud kellaeg. Kirjutasin, et ma olen kohal ja siis hakkasin veel ennast sättima, Avet veel ei ole, ega minul sellest midagi ei olnud, ma vaikselt koristasin autot ja mul oli väga hästi, olin rahul, et mina hiljaks ei jäänud. Ja sealt Ave tuligi, oma kottide ja kummikute ning päevaks vajaliku varustusega. Kell oli 7.50. Mõlemal rõõmus tuju ja sõit võis alata. Võtsin siis teema, et kodus läks kuidagi kiireks, aga näed vähese liikluse korral võtab sõit ainult 10 min. Ave siis vaikselt hakkas rääkima, et ta arvas, et ju ma kuskilt läbi lähen või tangin ka veel, vaatasin üllatunult otsa ja siis tuli välja, et me ju leppisime kokku kell 8, mitte pool 8. Ave oli rahulikult alles kohvi joonud ja hommikust söönud ning kui teada sai, siis hakkasid asjad lendama ja tuli teha mõned kiiremad liigutused. Nojah, seekord siis nii, minu juures ei ole midagi imestada, seda teame ammu.

Ilm oli suurepärane, päike paistis, hommikul oli juba täitsa soe ja see annab nii palju juurde, viimased meie linnade külatused olid täista talvised ja külma ilmaga. Mina ei olnud hommikust söönud, aga Karkis-Nuias asuv pagariäri Popsi Köök oli kahjuks pühapäeval kinni. Seal on parimad saiakesed, me alati teeme peatuse, kui juhtume sealt mööda sõitma. Haarasin Tõrvast Mamma uued pannkoogid, mida Ave teadis soovitada ning tõepoolest need olid maitsvad ja Fitlap ka soovitab. Mamma tooted ongi head, mina ei tulnud selle peale, et osta valmis hommikupuder, see tundus mulle kuidagi imelik. Nüüd mõtlen teisiti ja aeg-ajalt ikka luban endale mõne maitsva hommikupudru. https://mamma.ee/

                                                     

Tegime ka ühe geopeituse peatuse ja Ave sai puu otsas veidi ronida. Vist mitte ükski väljasõit meil ei lähe nii, et me ei otsiks aardeid, mõlemale see tegevus meeldib ja annab võimaluse pikemal teekonnal peatusteks

Räpinasse jõudsime kuskil peale 11 ja parajasti oli toimumas Räpina mahlakuu laat. Avastasin sellise portaali, kus on laatade kalender ja tuleb tõdeda, et laadad on meil popolaarsed, vastasel korral neid ei oleks nii palju. http://laadale.ee/

Laadal oli palju erinevaid kauplejaid. Müüdi kardinaid, vakstuid, ehteid, riideid, vanakraami kaupa. Söögikohtasid ei olnud, ainult Peipsi äärest tulnud pirukamüüjad. Kohati oli tunne, nagu oleks ajas tagasi läinud, aga see oli head tuju tekitav tunne.

Jutustasime ühe ja teise laua ääres, vanakraami müüjate laua juures üritasime ära arvata esemete kasutuse oststarvet. Tegime ka mõne ostu, seotasime endale Ilusalvi ja võtsin prooviks ka sääseõli. Ilusalv on tõesti hea, olen seda nüüd nädal aega kasutanud ja ainult kiidusõnad. Sääseõli ei ole veel saanud katsetada. https://irjasalvid.ee/

Laadal käidud suundusime linna peale. Otsisime üles bussijaama, mis on kohustuslik koht igas linnas.  Räpinas asub ka Räpina Miikaeli luterlik kirik. Kirik valmis 1785. aastal ja on tänaseni täitsa toimiv kirik. Saime sealt kaasa ka ühe naisterahva õnnistuse ja loodetavasti see aitab meid edaspidi.

 Jalutasime mööda Räpina jõe kallast Sillapää lossi poole, tee peale jäi muu hulgas ka Raudmehe park, kus asuval monumendil on järgnev lugu:

📌Räpina Paberivabriku endise peasissekäigu vastas haljasalal seisab Puuaiasõdalane – ajaloolise Puuaiasõja mälestusmärk (autor Riho Kuld, 1984), mida kohalik rahvas kutsub Raudmeheks.

Pearahamaksu kehtestamine 1783. aastal tekitas talurahva hulgas arusaamatusi ja rahutusi. 1784. aasta suvel puhkes Liivimaal varauusaja esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle, mitmel pool puhkesid talupoegade ja soldatite kähmlused. Kõige ulatuslikum neist toimus 4. juulil 1784. aastal ja on saanud tuntuks Räpina puuaiasõjana. 

Sillapää lossipargis tegime tiiru, nautisime ilma ja loodust ning tegime ka väikese puhkepausi. Ave oli kaasa valmistanud Fitlapi juustuküpsiseid ja teed. Lisan ka lingi, krõbedad küpsised on vahepalaks täpselt sobivad.  https://app.fitlap.ee/meal/57524434

📌Hilisklassitsistlikus stiilis Räpina Mäemõisa härrastemaja  ehk rahvahulgas tuntud Sillapää loss on ehitatud 19.sajandi keskel. Tänapäeval asuvad mõisahoones Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, Räpina Muusikakool ja Räpina Rahvakool.

Küpsised söödud, puhkepaus tehtud ja seejärel äisime ära ka Räpina Aianduskooli juures, mis oli oodatust palju suurem kompleks, kui ma ette kujutasin.

Eraldi tähelepanu sooviks kindlasti pöörata Räpina geopeituse aaretele. Need olid väga huvitavad ja pakkusid palju elevust ning mõistatamist. Üks aaretest oli jäetud Puurida Pubisse, selle lahtimuukimine oli omaette teadus, aga peitjale ainult kiitus. Aega võttis, aga lahti muukisime. Hiljem käisime pubis ka lõhesuppi söömas. Olemegi tavaliselt igas linnas ja kohalikku söögikohta külastanud, et kohaliku eluga rohkem kursis olla. 

Üks aare jäi meil kättesaamata, kuigi nägime palju vaeva ja tegime ettevalmistusi, see asus Räpina veetorni juures ja aarde avaldumiseks oli vaja 10 liitrit vett, käisime Olerexis tühje klaasipesuvee kanisterid võtmas, seejärel jõest vett võtmas, aga ikkagi jäi miskit puudu. Kui kunagi sinnakanti tagasi satume, proovime uuesti. Ja viimane aare, mille Räpinast võtsime, oli ikka tase omaette. Ronisime, vaatlesime, mõtlesime ja lõpuks saime pihta. Selle nimi oli N.U.G.A Väits ehk Räpina NMM ning oh seda õnnetunnet, kui see lahendatud sai.

Räpina on armas linn ja jättis meile mõnusa mulje.

Tagasiteel läksime läbi Mehikoormast, kus elab Ave sõbranna ja endine töökaaslane. Ta peab seal majutusasutust Beneport Peipsi. Majutus on otse imelise Lämmjärve kaldal ja seal saab pidada sünnipäevasid, suvepäevasid ja ka niisama puhata. Kui soovite lihtsust ja maalähedust, siis ons ee õige koht. https://beneport.ee/

Perenaine tutvustas ümbrust, näitas lähemalt majutust ja pakkus kohvi. Varju all kuivas 400 kg särge, selle kohta sain ka täpsemalt küsida ja uurida, mismooodi see töö välja näeb ja kui palju see aega võtab. Peremees lasi parajasti tünnisauna vett, meid kutsuti ka jääma ja saunast osa saama, aga päike juba hakkas vaikselt loojuma ning meil oli 3h tagasisõit veel ees ja seekord jätsime saunatamata.

Beneport Peipsi

Lisaks asub nende maja taga ka tuletorn. Tuletornidega on mul see teema, et nendes on minu jaoks midagi erilist, ükskõik kus ma olen ja seal kandis on juhtumisi tuletorn, siis soovin alati seda näha ja seal juures ära käia.

📌Mehikoorma tuletorn paikneb Peipsi järve lõunaosas asuva Lämmijärve läänerannikul. Esimesed napid andmed Mehikoormas asunud sihttulepaakidest, mis näitasid laevateed põhja poole Piirissaare suunas ja lõuna poole Sausaare suunas, pärinevad Esimesest maailmasõjast. 1929. aastaks oli Mehikoormas üles seatud plinkiva sektortulega paak. Puidust tulepaak asendati raudbetoonist tuletorniga 1938. aastal. 15 m kõrgune ja 3-meetrise läbimõõduga tuletorn töötas atsetüleeni energial. Mehikoorma tuletorn on oma 15 meetriga Peipsi järve kõrgeim tuletorn. 

Mehikoorma tuletorn

Siis saigi meie päev läbi ning jõudsime pikalt, aga toredalt päevalt tagasi koju õhtul peale 22.