Eelmise aasta augustis mõtlesime Kädiga, et võiks külastada Eesti linnasid, alustades kõige väiksemast ja seda sisi elanike arvu järgi. 2 linna on külastatud ja järg oli jõudnud järgmise linnani, milleks oli Suure-Jaani. Olin sellest plaanist rääkinud ka Avele ning tema arvas samuti, et see on vahva ettevõtmine ja meeleldi ühineb sellega. Päevased toimetused tehtud ning ilm oli hea ja ning teadmine, et õhtud on päris pikad, mõtlesimegi sõita Suure-Jaani. Plaan oli nagunii minna kõndima ja miks mitte teha seda kuskil teises linnas. Suure-Jaani on väike vallasisene linn Viljandi maakonnas. Pindala 2,23 km2 ja elanike seal 1036 (1.01.2020 seisuga). Suure-Jaani on mulle tuttav paik juba lapsepõlvest, sest sõitsime sealt alati läbi, kui läksime maale vanaema juurde, mäletan, et buss tegi seal alati peatuse ja seisis veidi, inimesed läksid maha ennast sirutama ja mõni käis kähku kioskis või kuskil midagi ostmas. Ma veel vaatasin, et kas ikka jõutakse tagasi, ise ei julgenud kunagi välja minna, et äkki jään maha. Nüüd asub bussijaam teises kohas.
BussijaamAuto pargitud võtsime suuna kiriku poole, kusjuures Suure-Jaanis on 2 kirikut. Evangelist Johannese kirik paikneb Suure-Jaani paisjärve kaldal, kuhu on rajatud ka supelrand, kus on võimalik ujuda ja päevitada. Teine kirik, Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kirik on õigeusu kirik.
Kiriku kõrval asub päris suur kalmistu. Keskaegne kalmistu paiknes kirikaias, uus kalmistu rajati Katariina II 1772. aasta ukaasi kohaselt, mis keelas kirikutesse ja nende ümber matmise. Surnuaedades meeldib mulle jalutada, hea rahulik on seal alati, ning mõelda nendele inimestele, vaadata nimesid ja sünniaegu, mulle lihtsalt meeldib surnuaedades.
Kalmistu kõrval asub Vabadussõja mälestussammas Lembit. 1990. aastal taasavatud mälestussammast teatakse rohkem Lembitu sambana, ilmselt seepärast, et Suure-Jaani kandist on pärit eestlaste esimene tuntud väejuht – Lembitu. Sammas avati esmakordselt 1926. a. ja purustati kahel korral – 1941. ja 1949. aastal. Mälestussamba skulptor on Amandus Adamsoni ja originaalskulptuur asub Suure-Jaani koolis. 1990 a taasavatud skulptuuri modelleerisid orginaali järgi Matti Varik ja Edgar Viies
Esmakordselt mainiti muistset Valula küla 1428. aastal, millest sai hiljem Suure-Jaani alevik, seejärel alev ning 1. mail 1938 sai Suure-Jaani kolmanda astme linnaks. Kolmanda astme linn oli 1.mail 1938 Linnaseaduse alusel linn, kus oli vähem, kui 10 000 elanikku.
Asulas tegutsevad kool, gümnaasium, kultuurimaja, tervisekoda ja raamatukogu ning heliloojate Kappide majamuuseum.
Kappide majamuuseumAlates 1998. aastast korraldatakse Suure-Jaani muusikafestivali.
Huvitav oli see, et linnas on enamasti eramajad, meie nägime ainult 1 korrusmaja.
Aga nii vaikne oli, inimesi ei olnud hoovides, keegi ei grillinud, ei toimetanud aias. Kuigi ilm soosis neid tegevusi.
Igatahes oli mõnus jalutuskäik selles linnakeses ning sai üks linn veidi lähemalt üle vaadatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar