Jalutaja rännak: Abja-Paluoja- mulkide pealinn

Vapi kirjeldus

Hõbedasel kilbil on neli sinist linaõit asetatud teemandina.Neli sinist linaõit kilbil sümboliseerivad kahe mulgi kihelkonna: Abja, Halliste ja Karksi valdade ning Mõisaküla linna ühinemist.

Linaõied viitavad linale, kui mulkide ajaloolisele jõukuseallikale. Viis kroonlehte õies sümboliseerivad Mulgimaad. Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu. Sinine on vaikuse ja truuduse sümbol. Kuldkollane sümboliseerib päikest, valgust ja küpsust. See on kõrgema tarkuse värv. Hõbe sümboliseerib tarkust ja ustavust.

Lipu kirjeldus

Valgel väljal on neli sinist linaõit asetatud teemandina ja sinised piidad. Neli sinist linaõit kilbil sümboliseerivad kahe mulgi kihelkonna: Abja, Halliste ja Karksi valdade ning Mõisaküla linna ühinemist.

Linaõied viitavad linale, kui mulkide ajaloolisele jõukuseallikale. Viis kroonlehte õies sümboliseerivad Mulgimaad. Kaks sinist piita lipu otstes viitavad kahele Mulgi kihelkonnale.

Abja-Paluoja- mulkide pealinn. Pindala on 4,49 km² ja elanikke on linnas 1041( 1.01.2020 seisuga)

Jõudsime Abja-Paluojasse poole 6 paiku õhtul, ilm oli suurepärane, olid esimesed soojad ilmad, sest alles pühapäeval oli täiesti jahe. Ave on ka nüüd nakatunud vaikselt Geopeitusega ja esimese asjana otsis üles aarde, mis oli minul juba varasemalt leitud. Seejärel tegime väikese jalutuskäigu linnas, kus on mitmed pargid, mõnus miljöö ja me olime mõlemad ühel meelel, et tegu on armsa linnaga, seda on hoitud korras ning tegevus käib.

Kultuurimaja juures toimus värskes õhus trenn lastele, seda oli möödaminnes väga vahva vaadata, kuidas on leitud võimalused tänases olukorras, kui veel sees trenne teha ei või, aga trennid sellegipoolest tegemata ei jää.

Ja üldse igal sammul oli näha, et linn elab. Ave tuttava soovitusel proovisime tuvastada kiidetud pagariäri, mis oli tegelikult meie pargitud auto nina all. Ma olen sellest majast mööda sõitnud ja see on ju poega samal platsil, aga kuidagi ei hakanud silma, et seal võiks olla pagaritoodete müük, reklaam viitas minule pigem, et sealt on võimalik tellida toitlustust. Kohviku nimi on Pepsi Köök, kuid see oli selleks päevaks juba suletud ning meil ei õnnestunud neid tooteid degusteerida, kuid nüüd tean vähemalt, kus järgmine kord peatus teha.

Linnas on korralik bussijaam, gümnaasium(valmis 1940a, juurdeehitis 1964a) kultuurimaja (1958, arhitekt Matteus) muusikakool, raamatukogu, muuseum, kus oli varem postkontor ning mis on endine pangahoone ja ehitatud 1929( arhitekt Kuusik).

Abja muuseum

Juuksur, lõuna 12-13

Abja-Paluoja bussijaam

Ja linnas on väga kena lasteaed, seda tahaksin kohe eraldi mainida. Armsates toonides maja ja sinna minna on kindlasti hea tunne. Lasteia taga on park, kus on palju oravaid ning lasteaia logoks on sellest tulenevalt orav.

Lõpuks avastasime isegi turu, koos väikse turuplatsiga.

Ajaloost: esmakordselt on Abjat mainitud juba 1504 aastal. Linnale aluse pannud asula tekkis 1895 aastal ehitatud Mõisaküla-Viljandi kitsarööpmelisele raudteele rajatud raudteejaam ajuurde. 1925 aastal sai Abja-Paluoja alevikuõigused ja 1945 aastal aleviks ning 1993 aastal linnaks. 1998. aastal liideti Abja-Paluoja linn ja Abja vald ning Abja-Paluojast sai vallasisene linn.

Veel 19. sajandi kolmandal veerandil asus praeguse linna alal Paluoja kõrts, mille juures peatusid Tartumaalt Pärnu suunduvad linavoorid. Kõrtsi juures peeti Abja sügislaata, mis oli suurim Eesti kariloomade laat. Siia sõitis ostjaid Riiast, kes maksid nende eest kõrgemat hinda kui kohalikud lihunikud. Loomi toodi Abja laadale mitte ainult Hallistest, vaid ka kaugemalt. Pärast laata aeti neid suurte karjadena Penuja kaudu Lätimaale.

Umbes 1890 aastail kujunes see paik käsitööliste ja kaupmeeste alevikuks. Uut asulat hakati Abja-Paluojaks nimetama selle piiril voolava Paluoja ja kõrtsi nime järgi. Alevik kasvas jõudsalt edasi tänu 1897 aastal avatud raudteeliikluse tõttu, sest see hakkas Abja-Paluoja ühendama Viljandi, Pärnu kui ka Valgaga.

Põllu harimisega on Abjas tegeletud aastasadu, arengutõuke Mulgimaa jõukusele andis linaksvatus. 1914 aastal asutati Abja-Vanamõisa lähedal toorlinavabrik, mida peetakse Eestis esimeseks. Sinised linaõied on ka välja toodud Abja valla vapil.

Mulgi mees

Eesti lipp, Mulgi valla lipp, Mulgimaa lipp

Edasi oli suund Abja mõisa juurde. Mõisad pakuvad mulle samuti huvi. Kui ringi sõites mõis tee peale jääb, siis külastan kindlasti. Nende juures on mõnus peatuda, mõelda minevikus toimunule, võtta aeg maha ja ringi jalutada.

Antud mõisas tegutses 1923-1930 aastal Abja Kultruuritehnika Ühisgümnaasium ja 1957-1992 asus hoones lastekodu.

Ajalugu: Varasemad teated Abja mõisa (Abia) kohta pärinevad aastast 1504. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, pärast Põhjasõda oli see Carl Magnus von Posse valduses. Selle Rootsi päritolu perekonna käes püsis Abja kuni 1780. aastani, mil haldusõigus maanõunik Carl Magnus von Posse poegadelt nende õemehele Friedrich Adolph von Stackelbergile üle läks. Nähtavasti ei toimunud üleminek ausal teel, mistõttu üks vendadest Gustav von Posse andis asja 1799. aastal kohtusse. Possede kasuks mõisteti välja 38 000 hõberubla, lisaks seitse 16 kuni 26 aasta vanust meessoost pärisorja.

Poeg Georg Gotthard Baron Stackelberg sai mõisa enda nimele 1824. aastal, pojapoeg Reinhold (Roman) Johan Woldemar Baron Stackelberg valitses Abjat 1844-1878.

Abja mõisas algas talude raharendile viimine 1836. aastal ning nende päriseksmüük 1843. Abja jäi Stackelbergide kätte kuni mõisate võõrandamiseni. 1923. aasta kevadel, kui viimast härrat Charles von Stackelbergi hakati härrastemajast välja tõstma, polnud keegi kohalikest nõus kohtupritstavile appi minema.