02.01.2021
Uue aasta alguses külastasime Matsalu rahvusparki ja käisime Penijõe matkarajal. Kui mujal Eestis oli sellel ajal juba palju lund, siis Pärnumaa oli lumest puutumata ja pigem oli ilm sügisene ning rada ka kohati porine ja kuna puudusid vastavad jalanõud, siis sain oma jalad ka veidi niiskeks. Rajal on kaks vaatetorni, üks on 8 m kõrgune ja teine selline pigem vaateplatvorm, selline armas mini vaatetorn.
Rada on vaheldusrikas, kulgeb kohati mööda Penijõe kallast, siis on seal mitmeid sillakesi ning palju karjamaad, kus võib veised söömas näha ning nende olemasolust oli märke ka rajal kõndides. Veised on üldse kuidagi vahvad tegelased ja neid kohata on ainult tore:)
Lõpuks jõudsime Penijõe mõisa juurde, mis rajati 17.sajandi alguses. Praegu asub mõisas Matsalu looduskaitseala keskus.
Meie tegime 5km ringi, oli plaanis teha 7km, kuid kahjuks me pannud tähele seda kohta, kust pöörata 7 km ringi peale. Kui kõndida vaatetornini ja tagasi, siis tuleb kokku 3,2 km. On ka puhkekohti, kus saab niisama istuda või siis piknikku teha.
Mängin ka Geopeitust ja 3st aardest 2 õnnestus leida ning sain logid kirja. Raja alguses olevat aaret ei õnnestunud leida, aga väga palju aega sellele ei hakanud kulutama, kuna hakkas vaikselt hämarduma ning oli plaan veel paari kohta külastada.
Peale matkamist sõitsime Suitsu vaatetorni juurde, mis on Matsalu kõrgeim vaatorn, torni kõrgus on 23 m ja viimane platvorm asub 21 m kõrgusel. Torn on ehitatud 1980 a ja on üleni metallkonstruktsioonist ning sinna üles ronida oli täitsa hirmus, sest tavaliselt on vaateornid puidust ning kuidagi teistmoodi. Kõik oli läbi näha ning see ei tekitanud erilist kindlustunnet, kuigi kui rahulikult olla, siis ega tegelikult ju mitte midagi ei juhtu. Suitsu jõe kaldal on armsad vanad kalurionnid, mis andsid aimu kunagisest kalurielust ja Suitsu jõe sillal kohtasime kalamehi ehk siis kala on selles jões eeldatavasti tänaseni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar