Ingatsi õpperada ja Koprarada Soomaal

Soomaa pakub palju avastamist. Tänaseid külmakraade oli -17, tuulekülma kraade näitas -20, päike säras ja ilm oli mõnusalt talvine ja ilus ning tundus hea plaan minna kuskile matkarajale. Ei hakanud pikka sõitu ette võtma ning võtsime suuna Ingatsi matkarajale. Enne rajale minekut tegime väikese peatuse Jõesuu külakohvikus,  et hommikust süüa ning sooja jooki juua.

Jõesuu Külakohvik

Ingatsi rada algab Karuskoselt ja kulgeb Kuresoo rappa. Esialgu on tee läbi metsa ja siis läheb üle raba laudteele.  

Kes Geopeitust mängivad, siis nende jaoks on ka rajal 3 aaret, millest kaks leidsime, aga kolmandat, mis asub kuskil vaatetorni juures, meil ei õnnetsunud leida ja kuna oli ikka päris külm ka, siis lihstalt ei suutnud kaua otsida, aga siis ongi põhjust tagasi tulla ja see leidmata aare ka üles otsida

Ingatsi vaatetorn

Ilm oli fantastliselt ilus ja raba sätendas ja sillerdas. Tornist avenes pilt, mida ei jõudnud ära vaadata, see oli tõesti kena.

 Rabalaukad olid täiesti lume all ja nendest võis ainult aimu saada. Ja mul oli külm, ikka väga külm. Olin küll seekord täitsa normaalselt riidesse pannud, vähemalt enda arvates, aga kindad olid selliste krõbedate kraadide juures liiga õhukesed. Ja lõpuks hakkasid varbad ka külmetama. Kuid ikkagi oli mõnus jalutada ning looduses viibida. Ja kui on päike ka,  siis see annab juba nii palju juurde, meil oli seda pimedat aega siin vahepeal ikka päris pikalt, mitu nädalat ei olnud ühtegi päikesekiirt isegi. 

 Raja pikkuseks annab Google info 4,3 km, aga meil tuli 4,6 km, ju siis sai veidi rajalt kõrvale astutud ja rohkem ringi käidud. Kokku läks meil aega umbes 1h 50 min, aga liikumist oli sellest kuskil 1h 5min, seda siis andis mulle mu kell ja teised targad ra teada, mida ma matkates kasutan. Ülejäänud aeg läks siis ilmselt Geopeituse aarete otsimisele, pildistamisele, tornis vaate nautimisele.

 Rajal on ka mitu puhkekohta ning suvel saab ka rabalaukas ujumas käia, selleks on täiesti korralikud kohad tehtud.

Esialgne plaan oli peale Ingatsi rada minna Viljandisse, kuid kell oli juba sealmaal, et sõit sinna võtab ka aega ning oleksime hämaras Viljandisse jõudnud ning parem mõte oli ligiduses veel veidi ringi vaadata ning siinsamas Soomaal asuv Koprarada oli piisavalt huvipakkuv ning paraja pikkusega ja minul oli külm ikka sees endiselt. Koprrada on ringikujuline ja 1,8 km pikk. Rada on mööda laudteed ning viib läbi metsa kopratammide juurde, tervel rajal on näha kobraste tegevusest. 

Koprarada

Ka täna sai väga hästi aru, et koprad on siin varem tegutsenud, aga muidugi on kevadest-sügiseni see pilt hoopis teine. Koprarada viib välja Mardu ojani, mis sellisel aastajal selliste külmadega on jää ja lume all. 

Mardu oja

Ja rajal oli ka üks Geopeituse aare, mille logi kenasti kirja saime.

Raja alguses on pingid, laud ja lõkkekoht ning puud on ka olemas.

Meil oli kaasas kodus tehtud tee ja võileivad ning kuna Kopraraja ääres olevad lauad oli paksu lume all ning seda ilusat vaatepilti ei tahtnudki rikkuda ja vahepeal oli hea autosse sooja saada, siis sõitsime natuke eemal olevale Meiekose laagriplatsile. Seal oli ka juba üks seltskond, kes tegid lõket, aga meile sobilik varjualune oli tätsa vaba ning saime oma matka lõpetada sooja tee, munaleiva ning tortilla snäkiga.

Meiekose laagriplats

Jõesuu küla, Pärnu maakond

 Pärnu maakond: 

• Jõesuu on väike külake Pärnu maakonnas, Tori vallas pindalaga 17,2 km² ja elanikke oli 01.01.2020 seisuga Jõesuu külas 277 inimest.

Jõesuus asub Jõesuu külakohvik, mis pakub hommikusööki, sooja sööki ja pannkooki ning kohvi, teed. Samas ruumis asub ka väike poeke, kust saab osta süüa, juua, jäätist ja esmatarbekaupu. 

Kohviku kõrval asub rippsild, see ületab Pärnu jõge ja on ehitatud 1975a. ja on 67,5 m pikk. Olen seal palju kordi käinud, kuid kui sinna kanti satun, siis ikka käin korra seal peal ära.

Navesti jõge ületaval Jõesuu silla juures võib talvel näha jääpannkooke, seda siis, kui ilm on vastav, iga aasta ei pruugi sellist nähtust ollagi. Ma käisin vaatamas 2020 lõpus ja ei olnud sellel päeval ning täna ka ei olnud. Aga lisan pildi 2019 a novemrist, kui seal nendega möllasime.

Armas bussijaam Jõesuus

Külastatud 16.01.2021, kui olime teel Ingatsi õpperajale.

Penijõe matkarada ja Suitsu vaatetorn

02.01.2021

Uue aasta alguses külastasime Matsalu rahvusparki ja käisime Penijõe matkarajal. Kui mujal Eestis oli sellel ajal juba palju lund, siis Pärnumaa oli lumest puutumata ja pigem oli ilm sügisene ning rada ka kohati porine ja kuna puudusid vastavad jalanõud, siis sain oma jalad ka veidi niiskeks. Rajal on kaks vaatetorni, üks on 8 m kõrgune ja teine selline pigem vaateplatvorm, selline armas mini vaatetorn. 

Rada on vaheldusrikas, kulgeb kohati mööda Penijõe kallast, siis on seal mitmeid sillakesi ning palju karjamaad, kus võib veised söömas näha ning nende olemasolust oli märke ka rajal kõndides. Veised on üldse kuidagi vahvad tegelased ja neid kohata on ainult tore:)

Väike osa rajast on kaetud ka laudteega, aga seda on alla 100 m.

Lõpuks jõudsime Penijõe mõisa juurde, mis rajati 17.sajandi alguses. Praegu asub mõisas Matsalu looduskaitseala keskus.

Meie tegime 5km ringi, oli plaanis teha 7km, kuid kahjuks me pannud tähele seda kohta, kust pöörata 7 km ringi peale. Kui kõndida vaatetornini ja tagasi, siis tuleb kokku 3,2 km. On ka puhkekohti, kus saab niisama istuda või siis piknikku teha. 

Mängin ka Geopeitust ja 3st aardest 2 õnnestus leida ning sain logid kirja. Raja alguses olevat aaret ei õnnestunud leida, aga väga palju aega sellele ei hakanud kulutama, kuna hakkas vaikselt hämarduma ning oli plaan veel paari kohta külastada. 

Peale matkamist sõitsime Suitsu vaatetorni juurde, mis on Matsalu kõrgeim vaatorn, torni kõrgus on 23 m ja viimane platvorm asub 21 m kõrgusel. Torn on ehitatud 1980 a ja on üleni metallkonstruktsioonist ning sinna üles ronida oli täitsa hirmus, sest tavaliselt on vaateornid puidust ning kuidagi teistmoodi. Kõik oli läbi näha ning see ei tekitanud erilist kindlustunnet, kuigi kui rahulikult olla, siis ega tegelikult ju mitte midagi ei juhtu. Suitsu jõe kaldal on armsad vanad kalurionnid, mis andsid aimu kunagisest kalurielust ja Suitsu jõe sillal kohtasime kalamehi ehk siis kala on selles jões eeldatavasti tänaseni.

Matsalu on kena kant ja avastamist on palju ning kohti kuhu sooviks minna, neid ikka jagub siin. 

#penijõematkarada