Selline armas luuletus oli rabas ühes istekohas. Igati õige.
Rada on 4 km pikk, edasi-tagasi siis kokku tuleb umbes 8 km. Mulle meeldivad rohkem need rajad, mis on ringikujulised või selles mõttes, et ei pea sama teed pidi tagasi minema. Ja seekord oli võimalus tagasi minna mööda asfaltteed, siis valisin viimase variandi, mis tegi teekonna veidi pikemaks, aga 10 km oli väga kena number.
Rabas olin inimeste poolt üksinda, kaaslasteks olid erinevad linnud, kes graatsiliselt lendlesid üle raba. Ilm oli palav, kuskil 28 kraadi ja ei mingit tuulekest. Õnneks olin taibanud vett kaasa võtta. Aga milles ma mööda panin, oli see, et läksin plätudega ja tagasi jõudes sain aru, et see ei olnud kõige parem mõte.
Seda rada nimetatakse ka Kodru raba matkarada, kuna see asub Kodru rabas. Selles rabas asub huvitav vaatetorn, sellist ma ei ole varem näinud. Esialgu ei julgenud sinna üles isegi ronida, aga ei saanud minemata siiski ka jätta. Üleval oli suht kahtlane tunne ja väga kindlust ei tekitanud. Kahekesi vist sinna ei oleks küll tihanud minna. Aga omamoodi lahe ikkagi.
Eemalt paistis ahvatlev rabalaugas, kus mõttes juba ujusin, aga kohalejõudes ei olnud korralikku kohta, et saaks turvaliselt sisse minna ja ma lihstalt ei julgenud minna sinna tundmatusse vette. Kastsin ennast märjaks, saades niimoodi veidi värskendust. Rabavesi on teistmoodi, mõnus pehme ja nahal on selline hea värske tunne pärast.
Raba ise on armas ja kena. Põnevust andis juurde teadmine, et see raba ja see ümbrus oli romaani Tõde ja õigus tegevuspaigaks.
